language
language
language

Kókshetaý

Aqmola oblysynyń ákіmshіlіk ortalyǵy / 1824 j. qalandy / Halyq sany 165 153 adam

Oıyn-saýyq pen kórnekі oryndar

QOPA KÓLI

Kól Kókshetaý qalasynyń soltústіk - batys jaǵynda ornalasqan. Onyń tarıhy óte qyzyqty: aldymen bul jerde batpaq boldy. Áskerı qyzmetshіler qalaǵa kelgennen keıіn jasandy kól qurý týraly buıryq tústі. Ol úshіn taza sý batpaqty jerlerdі toltyrýy úshіn Shaǵalaly ózenіnen arnaıy kanal qazý qajet boldy. Osylaısha, batpaq 14 km2 aýdany bar kólge aınaldy. Kólge Qylshaqty men Shaǵalaly ózenderі quıady, kóldіń túbіnde ony tamaqtandyratyn kіltter de soǵady. Shyǵys jáne soltústіk jaǵyndaǵy kól jaǵalary jaıpaq, tómen jáne shóppen jabylǵan bolyp keledі. Kóldіń ońtústіgі men batysynan jaǵalary jazyq bólіgіnen dýaldarmen bólіngen. Ońtústіk pen batysta sý betіnіń jaǵalaý bólіgі qamyspen tolǵan, al kóldіń qalǵan bólіgі taza. Kól qala turǵyndary úshіn demalý jáne shomylý orny bolyp tabylady.

TARIHI-ÓLKETANÝ MÝZEII

Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy elіmіzdegі eń kóne mýzeılerdіń bіrі. Murajaı óz esіgіn 1920 jyly HH ǵasyrdyń basyndaǵy sáýlet eskertkіsh - ǵımaratynda ashty. Murajaı ekspozıtsııasy 70 000-nan astam eksponattardy qamtıdy, olardyń іshіnde materıaldyq jáne rýhanı mádenıettіń, ólke tarıhynyń, Aqmola oblysynyń aýmaǵyn mekendegen halyqtardyń etnografııasy men turmysynyń bіregeı eskertkіshterі bar.

AShYQ ASPAN ASTYNDAǴY «BOTAI-BÝRABAI» ETOGRAFIIaLYQ MÝZEII

Kókshetaýdan bіr saǵattyq jerde eneolıt dáýіrіndegі Botaı mádenıetіne arnalǵan murajaı ornalasqan. Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, Botaı mádenıetі Qazaqstanda alǵash ret jylqy qolǵa úıretіlgendіgіn kórsetedі. Murajaıǵa sol kezdegі 7 turǵyn úı kіredі, turǵyn úılerdіń dıametrі 8-den 10 metrge deıіn. Olardyń barlyǵy jerasty ótkeldermen baılanysqan. Murajaıda jylqylar men túrlі úı janýarlarynyń súıekterі, sondaı-aq arheologııalyq qazba jumystary kezіnde tabylǵan ańshylyq zattar qoıylǵan.

«BÝRABAI» ULTTYQ PARKI

Kókshetaý mańyndaǵy taǵy bіr mańyzdy jer - "Býrabaı" ulttyq parkі, ony "Qazaqstannyń Shveıtsarııasy" dep ataıdy. Munda 14 kól, sonyń іshіnde Býrabaı, ýche jáne Qatarkól ornalasqan. Býrabaıdyń vızıt kartochkasy kóptegen ańyzdar men ańyzdarǵa toly Oqjetpes taýy bolyp tabylady. Oqjetpes Býrabaı kólіnіń jaǵasynda ornalasqan, jartas teńіz deńgeıіnen 300 metr bıіktіkte ornalasqan. Ulttyq parktіń barlyq aýmaǵynda emdіk profılaktorııler, sanatorııler, qonaq úıler men demalys úılerі ornalasqan. Qylqan japyraqty ormandar, taza kólder men taý aýasy jyl saıyn munda Qazaqstan men TMD elderіnen kóptegen týrısterdі tartady.

Turý

Plaza Hotel, "Kókshetaý" jáne "Dostyq" qonaq úılerі týrıstіk platformalarda joǵary baǵalanǵan qonaq úıler. Bıýdjettіk turǵydan sіz Gentleman city jańa jataqhanasynda toqtaı alasyz, onda kereýetter tabıǵı aǵashtan jasalǵan, al dálіzderde djaz oınaıdy.

Tamaqtaný

"Aldar Kóse" kafesі shyǵys taǵamdaryn súıetіnderge usynylady. TheBeze jáne Edınbýrg meıramhanalary keremet taǵamdar men stıldі ınterermen qýantady. Al «Bıskvıt» aspazdyq úıіnde qaladaǵy eń jaqsy tıramısýdy tatyp kórіńіz.

img
Keri baılanys
Sizder ár túrli máselelerdi sheshý, shaǵym nemese tilek qaldyrý úshin osy nysannyń kómegimen portal basshylyǵyna júgine alasyzdar.
Sizdiń habarlamańyz jiberildi
Habarlamańyzǵa rahmet. Ol 10 kún ishinde qaralady. Sizge jaýap kórsetilgen elektrondy poshta mekenjaıy nemese telefon arqyly keledi. Suraqtar týyndaǵan jaǵdaıda, sizben erterek baılanysady.
Sizdiń habarlamańyz jiberildi
Jiberý kezinde qate oryn aldy
Keshirim suraımyz, sizdiń habarlamańyzdy jiberý kezinde qate oryn aldy. Aldyńǵy betke oralyńyz da, qaıta talpynys jasap kórińiz.
Jiberý kezinde qate oryn aldy
Keshirim suraımyz, sizdiń habarlamańyzdy jiberý kezinde qate oryn aldy. Aldyńǵy betke oralyńyz da, qaıta talpynys jasap kórińiz.
KZ | RUS | EN
Paıdalanýshy kelisimi

«КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń alǵa qoıǵan basym maqsaty – óz klıentterine symsyz tehnologıa (Wi-Fi) arqyly múltımedıalyq oıyn-saýyq portalyna jáne poıyzdyń serverinde ornalasqan qosymsha servısterge qoljetimdilikti qamtamasyz etip, demalý qyzmetteriniń (budan ári – Qyzmetter) keń ári sapaly spektrin usyný.

Osy Kelisimniń barlyq sharttary Paıdalanýshy úshin de, Oryndaýshy úshin de mindetti bolyp tabylady. Paıdalanýshy qyzmetti paıdalanýdy bastamastan buryn, osy jarıa ofertanyń sharttarymen tanysýǵa mindetti.

Qyzmetterdi kórsetý basqa paıdalanýshylardyń quqyqtary men bostandyqtaryn shekteýi nemese olarǵa qysym kórsetýi múmkin is-áreketterdi jasaý boıynsha shekteýler qoıatyn «Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri» negizinde júzege asyrylady.

Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri

Qoldanylatyn termınder men belgileýler:

«Oryndaýshy» – «КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi. Zańdy mekenjaıy: 010000, Astana q., Saryarqa aýdany, Beıbitshilik kóshesi, 14-úı, «Marden» BO, 413-keńse.

«Paıdalanýshy» – Qyzmetterge muqtaj jáne olardy alýǵa tehnıkalyq múmkindigi bar on segiz jasqa tolǵan kez kelgen jeke tulǵa, mundaı tulǵalar toby nemese zańdy tulǵa bolyp tabylatyn uıym (kez kelgen menshik nysanyndaǵy mekeme, fırma jáne т.s.s.).

«Paıdalanýshynyń tehnıkalyq múmkindigi» – Paıdalanýshynyń Oryndaýshynyń Wi-Fi-ǵa qatynaý núktesiniń radıosıgnalyn senimdi túrde qabyldaý aımaǵynda bolýy jáne Qyzmetterge qatynaý úshin Paıdalanýshynyń baptalǵan jabdyǵyn (qurylǵynyń Wi-Fi IEEE 802.11 standartyn qoldaýy) jáne baǵdarlamalyq jasaqtamany (qurylǵy braýzerinde html5, cookie jáne javascript tehnologıasynyń bolýy) paıdalanýy. Paıdalanýshynyń baǵdarlamalyq jasaqtamasy men jabdyǵyn baptaýdy Paıdalanýshy óz betimen júzege asyrady.

Qyzmetterdi paıdalaný kezinde mynalarǵa tyıym salynady:

Basqa Paıdalanýshylardyń qatynaýyn shekteý nemese basqa Paıdalanýshylardyń Qyzmetterdi paıdalanýyna kedergi jasaý.

Mekenjaı ıeleriniń kelisiminsiz (nemese ótinim berilmegen jaǵdaıda) jarnamalyq, aqparattyq jáne basqa materıaldardy jiberý, sondaı-aq olardy taqyrypqa sáıkes kelmeıtin elektrondy basylymdar men konferensıalarǵa jiberý.

Mekenjaı ıeleri osy materıaldardy derbes elektrondy poshta mekenjaıyna da, buǵan arnalmaǵan jalpyǵa qoljetimdi elektrondy basylymdar men konferensıalar arqyly da alýǵa kelisim bergen jaǵdaılardy qospaǵanda, Internet jelisiniń basqa paıdalanýshylaryna jarnamalyq, aqparattyq jáne basqa materıaldardy «kezekpen» (jappaı) taratýdy júzege asyrý.

Kez kelgen tehnologıalyq komponentterge (toraptarǵa), baǵdarlamalarǵa, derekter bazasyna jáne Oryndaýshynyń, Internet jelisiniń ózge de quraýshy elementterine óz betimen (ruqsatsyz) enýdi júzege asyrý, bul rette mundaı áreketterdiń olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynda belgilengen quqyqtyq jaýapkershilik júkteletin áreketter ekenin túsiný.

Vırýstar nemese basqa zıandy komponentter bar kez kelgen aqparatty nemese baǵdarlamalyq jasaqtamany berý.

Qyzmetter arqyly tolyqtaı nemese ishinara alynǵan aqparatty, baǵdarlamalyq jasaqtamany nemese basqa materıaldardy kommersıalyq maqsattarda jiberý, berý, qoldaný, usyný nemese kez kelgen túrde qoldaný (eger buǵan mundaı aqparatty, baǵdarlamalyq jasaqtamany nemese basqa ónimdi jetkizýshi tarapynan aıqyn ruqsat berilmese).

Oryndaýshy Qyzmetter arqyly taratylatyn aqparattyń mazmunyn baqylaýǵa mindetti emes. Alaıda, eger bul zańǵa, ókiletti memlekettik mekemelerdiń talaptaryna sáıkes nemese Qyzmetterdiń qalypty júzege asyrylýy úshin, álde Oryndaýshyny, ózge Paıdalanýshylardy, sondaı-aq zańdy quqyqtary men múddeleri buzylýy múmkin úshinshi tulǵalardy qorǵaý úshin qajet bolǵan jaǵdaıda, Paıdalanýshy Oryndaýshynyń Qyzmetter arqyly beriletin aqparatty merzimdi túrde baqylaýǵa jáne kez kelgen málimetterdi jarıalaýǵa quqyly ekendigin qabyldaıdy.

Eger Paıdalanýshy Oryndaýshy tarapynan osy Kelisimde baıandalǵan Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri men normalaryn buzady dep dáıekti túrde esepteletin áreketterge qatyssa, Oryndaýshy aldyn ala eskertpesten Paıdalanýshynyń Qyzmetterge qatynaýyn toqtatýǵa quqyly.

Taraptar Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes óz mindettemelerin oryndamaǵany nemese tıissiz oryndaǵany úshin jaýapty bolady.

Paıdalanýshy osy Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri mátininiń astynda ornalasqan «Sharttardy qabyldaımyn» batyrmasyna basý arqyly osy Qyzmetterdi paıdalaný erejelerimen kelisetinin bildiredi.

Qyzmetti usynýdyń bastalý kúni:

Portalǵa qatynaýdy alǵash iske qosqan sátten bastap;

Beıne qaraýdy alǵash iske qosqan sátten bastap anyqtalady;

jáne tarıftik josparǵa sáıkes búkil ýaqyt ishinde áreket etedi.

Osy Kelisimniń sharttaryn qabyldaı otyryp, Paıdalanýshy Oryndaýshydan kórsetilgen elektrondy poshta mekenjaıyna, sondaı-aq kórsetilgen telefon nómirine SMS jiberý arqyly aqparattyq jáne jarnamalyq habarlamalardy alýǵa kelisim beredi.

«КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» JShS, 2022 j.

Kelisemin
KZ | RUS | | EN
Paıdalanýshy kelisimi

«КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń alǵa qoıǵan basym maqsaty – óz klıentterine symsyz tehnologıa (Wi-Fi) arqyly múltımedıalyq oıyn-saýyq portalyna jáne poıyzdyń serverinde ornalasqan qosymsha servısterge qoljetimdilikti qamtamasyz etip, demalý qyzmetteriniń (budan ári – Qyzmetter) keń ári sapaly spektrin usyný.

Osy Kelisimniń barlyq sharttary Paıdalanýshy úshin de, Oryndaýshy úshin de mindetti bolyp tabylady. Paıdalanýshy qyzmetti paıdalanýdy bastamastan buryn, osy jarıa ofertanyń sharttarymen tanysýǵa mindetti.

Qyzmetterdi kórsetý basqa paıdalanýshylardyń quqyqtary men bostandyqtaryn shekteýi nemese olarǵa qysym kórsetýi múmkin is-áreketterdi jasaý boıynsha shekteýler qoıatyn «Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri» negizinde júzege asyrylady.

Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri

Qoldanylatyn termınder men belgileýler:

«Oryndaýshy» – «КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi. Zańdy mekenjaıy: 010000, Astana q., Saryarqa aýdany, Beıbitshilik kóshesi, 14-úı, «Marden» BO, 413-keńse.

«Paıdalanýshy» – Qyzmetterge muqtaj jáne olardy alýǵa tehnıkalyq múmkindigi bar on segiz jasqa tolǵan kez kelgen jeke tulǵa, mundaı tulǵalar toby nemese zańdy tulǵa bolyp tabylatyn uıym (kez kelgen menshik nysanyndaǵy mekeme, fırma jáne т.s.s.).

«Paıdalanýshynyń tehnıkalyq múmkindigi» – Paıdalanýshynyń Oryndaýshynyń Wi-Fi-ǵa qatynaý núktesiniń radıosıgnalyn senimdi túrde qabyldaý aımaǵynda bolýy jáne Qyzmetterge qatynaý úshin Paıdalanýshynyń baptalǵan jabdyǵyn (qurylǵynyń Wi-Fi IEEE 802.11 standartyn qoldaýy) jáne baǵdarlamalyq jasaqtamany (qurylǵy braýzerinde html5, cookie jáne javascript tehnologıasynyń bolýy) paıdalanýy. Paıdalanýshynyń baǵdarlamalyq jasaqtamasy men jabdyǵyn baptaýdy Paıdalanýshy óz betimen júzege asyrady.

Qyzmetterdi paıdalaný kezinde mynalarǵa tyıym salynady:

Basqa Paıdalanýshylardyń qatynaýyn shekteý nemese basqa Paıdalanýshylardyń Qyzmetterdi paıdalanýyna kedergi jasaý.

Mekenjaı ıeleriniń kelisiminsiz (nemese ótinim berilmegen jaǵdaıda) jarnamalyq, aqparattyq jáne basqa materıaldardy jiberý, sondaı-aq olardy taqyrypqa sáıkes kelmeıtin elektrondy basylymdar men konferensıalarǵa jiberý.

Mekenjaı ıeleri osy materıaldardy derbes elektrondy poshta mekenjaıyna da, buǵan arnalmaǵan jalpyǵa qoljetimdi elektrondy basylymdar men konferensıalar arqyly da alýǵa kelisim bergen jaǵdaılardy qospaǵanda, Internet jelisiniń basqa paıdalanýshylaryna jarnamalyq, aqparattyq jáne basqa materıaldardy «kezekpen» (jappaı) taratýdy júzege asyrý.

Kez kelgen tehnologıalyq komponentterge (toraptarǵa), baǵdarlamalarǵa, derekter bazasyna jáne Oryndaýshynyń, Internet jelisiniń ózge de quraýshy elementterine óz betimen (ruqsatsyz) enýdi júzege asyrý, bul rette mundaı áreketterdiń olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynda belgilengen quqyqtyq jaýapkershilik júkteletin áreketter ekenin túsiný.

Vırýstar nemese basqa zıandy komponentter bar kez kelgen aqparatty nemese baǵdarlamalyq jasaqtamany berý.

Qyzmetter arqyly tolyqtaı nemese ishinara alynǵan aqparatty, baǵdarlamalyq jasaqtamany nemese basqa materıaldardy kommersıalyq maqsattarda jiberý, berý, qoldaný, usyný nemese kez kelgen túrde qoldaný (eger buǵan mundaı aqparatty, baǵdarlamalyq jasaqtamany nemese basqa ónimdi jetkizýshi tarapynan aıqyn ruqsat berilmese).

Oryndaýshy Qyzmetter arqyly taratylatyn aqparattyń mazmunyn baqylaýǵa mindetti emes. Alaıda, eger bul zańǵa, ókiletti memlekettik mekemelerdiń talaptaryna sáıkes nemese Qyzmetterdiń qalypty júzege asyrylýy úshin, álde Oryndaýshyny, ózge Paıdalanýshylardy, sondaı-aq zańdy quqyqtary men múddeleri buzylýy múmkin úshinshi tulǵalardy qorǵaý úshin qajet bolǵan jaǵdaıda, Paıdalanýshy Oryndaýshynyń Qyzmetter arqyly beriletin aqparatty merzimdi túrde baqylaýǵa jáne kez kelgen málimetterdi jarıalaýǵa quqyly ekendigin qabyldaıdy.

Eger Paıdalanýshy Oryndaýshy tarapynan osy Kelisimde baıandalǵan Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri men normalaryn buzady dep dáıekti túrde esepteletin áreketterge qatyssa, Oryndaýshy aldyn ala eskertpesten Paıdalanýshynyń Qyzmetterge qatynaýyn toqtatýǵa quqyly.

Taraptar Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasyna sáıkes óz mindettemelerin oryndamaǵany nemese tıissiz oryndaǵany úshin jaýapty bolady.

Paıdalanýshy osy Qyzmetterdi paıdalaný erejeleri mátininiń astynda ornalasqan «Sharttardy qabyldaımyn» batyrmasyna basý arqyly osy Qyzmetterdi paıdalaný erejelerimen kelisetinin bildiredi.

Qyzmetti usynýdyń bastalý kúni:

Portalǵa qatynaýdy alǵash iske qosqan sátten bastap;

Beıne qaraýdy alǵash iske qosqan sátten bastap anyqtalady;

jáne tarıftik josparǵa sáıkes búkil ýaqyt ishinde áreket etedi.

Osy Kelisimniń sharttaryn qabyldaı otyryp, Paıdalanýshy Oryndaýshydan kórsetilgen elektrondy poshta mekenjaıyna, sondaı-aq kórsetilgen telefon nómirine SMS jiberý arqyly aqparattyq jáne jarnamalyq habarlamalardy alýǵa kelisim beredi.

«КАZTECHNOLOGY» ınjınırıngtik kompanıasy» JShS, 2022 j.

Kelisemin
Qurmetti jolaýshylar!

Jolaýshylar tasymalyn uıymdastyrýdy jetildirý maqsatynda kelesi suraqtarǵa jaýap berýlerińizdi suraımyz. Bizge Sizderdiń pikirlerińiz óte mańyzdy.